Põhikiri

I. ÜLDSÄTTED.

1.Jõgevamaa Spordiliit Kalju on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev vabatahtlik ühendus.

2.Jõgevamaa Spordiliit Kalju , edaspidi liit, tegevuse eesmärgiks on edendada sporti ning spordiklubide ,-seltside ja -ühenduste ühtset tegevust maakonnas. Liit ühendab Jõgeva maakonna spordiklubisid ,-seltse ja -ühendusi ühiste eesmärkide saavutamiseks ning vabatahtliku spordiliikumise koordineerimiseks .

3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning sellega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest ning Eesti Spordi Hartast.

4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu põhitegevus ega eesmärk. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks , tulu liikmete vahel ei jaotata, rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ei anta.

5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik.

6. Liidul on oma sümboolika ning tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.

7. Liidu asukoht on Põltsamaa linn Pajusi mnt.18 ning tema tegevuspiirkonnaks on Jõgevamaa.

8. Liit on asutatud 16.02.1989. aastal.

II. LIIDU PÕHIEESMÄRK JA TEGEVUS.

9. Liidu põhieesmärkideks on spordialade harrastajate ja huviliste ühendamine , tingimuste loomine spordimeisterlikkuse tõstmiseks, elanikkonna tervise tugevdamiseks ja spordiharrastuse järjepidevuse kindlustamiseks.

10. Eesmärkide täitmiseks liit:

1) esindab oma liikmete huvisid ning loob tingimused spordialaseks tegevuseks , arendab koostööd riigiga, avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikutega ning füüsiliste isikutega;

2) organiseerib ja viib läbi kasumit mittetaotlevatel eesmärkidel tasuta ja tasulisi võistlusi ja teisi sportlikke üritusi , laagreid, kokkutulekuid , nõupidamisi ,seminare ja õppusi, teostab spordialast propagandat;

3) korraldab metoodiliste materjalide , spordivarustuse ning -inventari valmistamist , hankimist ja müüki oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;

4) annab välja autasusid ning ergutusvahendeid ning teeb ettepanekuid asjaomastele asutustele ja isikutele liidu liikmete ja töötajate autasustamiseks;

5) hangib spordialast informatsiooni ja korraldab selle levi;

6) moodustab oma tegevuse materiaalseks kindlustamiseks ettevõtteid ja fonde, pakkub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb liidu põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil, maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust;

7) võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, annab rendile spordibaase ja -vahendeid, teostab muid tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga , paigutab oma vahendeid turukõlblikesse väärtpaberitesse ja teistesse rahaturu instrumentidesse, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamlepinguid ;

8) osutab oma liikmetele vajalikke teenuseid ja täidab liikmete poolt talle delegeeritud teisi ülesandeid .

9) autasustab ja stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, maksab stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale.

III. LIIDU LIIKMESKOND.

11.Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordselt sisseastumismaksu ja igal aastal liikmemaksu. Liidu toetajateks võivad olla juriidilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa liidu eesmärkide elluviimisele ning osalevad oma esindajate kaudu aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. Liidu toetajate ja liidu suhted rajatakse lepingutele.

12. Liidu liikmeks võetakse taotleja selleks volitatud juhtorgani esitatud kirjaliku avalduse alusel juhatuse otsusega. Ühekordse sisseastumisemaksu suuruse ja igaaastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja kinnitab juhatus. Kui liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse liidu üldkoosolekul.

13. Liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Liikme lõppemise korral tema liikmelisus liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotamise korral tema liikmeõigused lõpevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus .

14. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liige võib liidust välja astuda pärast kolmekuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik. Liige loetakse väljaastunuks liidu juhatuse otsusega .

15. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse ettepanekul üldkoosoleku otsusega , kui ta ei täida põhikirja sätteid või on oluliselt kahjustanud liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata liikmemaksu 2 aasta jooksul. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.

16. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel , tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata. Neil , kelle liikmelisus on lõppenud , ei ole õigusi liidu varale.

17. Liidu liikmetel on õgus:

1) osaleda liidu tegevuses selle põhieesmärgi ja ülesannete täitmisele

2) osaleda hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud juht- ja kontrollorganitesse ning esindada ametiisikuna liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;

3) esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

4) esitada liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse ja moraalse toetuse saamiseks;

5) kasutada liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt liidus kehtestatud korrale

6) lahkuda liidu liikmeskonnast

18. Liidu liikmed on kohustatud:

1) järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja ametiisikute poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;

2) osalema korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

3) tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakseid;

4) kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara;

5) hoidma ja kaitsma liidu head nime , seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest. Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada liidu üldkoosolek ja liidu juhatus omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusolekut.

IV. LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE

19. Liidu kõrgemaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek, mis koosneb liikmete võrdsest arvust esindajatest. Sõltumata esindajate arvust üldkoosolekul on esindatud liidu liikmel kõikide hääletamiste ja valimiste korraldamisel 1 hääl. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui vastava kirjaliku nõude on esitanud vähemalt 1/10 liidu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Juhatus peab liidu liikmetele üldkoosoleku toimumise päeva vähemalt kümme päeva kirjalikult ette teatama, näidates ära koosoleku läbiviimise aja, koha ning päevakorra projekti. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole liidu liikmetest. Juhul kui üldkoosolekule vajalikku kvoorumit ei kogune, määrab juhatus uue koosoleku läbiviimise päeva. Uus koosolek tuleb läbi viia kolme nädala jooksul sama päevakorraga. Teist korda kokkukutsutud üldkoosolek loetakse otsustusvõimeliseks sõltumata kohaletulnud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.

20. Üldkoosolekut juhatab liidu president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja antud koosolekul vastu võetud reglemendi järgi.

21. Üldkoosolekul võib otsustada kõikide liidu tegevusse puutuvate küsimuste üle, kusjuures selle ainupädevusse kuulub:

1) liidu põhikirja vastuvõtmine, selle muutmine ja täiendamine ning liidu eesmärkide muutmine;

2) aasta tegevuse- ja finantsaruande ning revidendi poolt teostatud kontrolli tulemuste kinnitamine;

3) liidu presidendi, juhatuse liikmete, revisjonikomisjoni liikmete ja liidu esimehe (palgaline, palgaliste töötajate juht) valimine ;

4) liidu programmi ja struktuuri kinnitamine ;

5) liidu ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine;

6) juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;

7) liikmekonnast väljaarvamise otsustamine;

8) liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamine.

22. Üldkoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud klubi liikmetest või nende esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekus mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Igal liidu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui liit otsustab tema või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

23. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui selles osaleb või on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

24. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär.

25. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib liidu tegevust juhatus, mille liikmete alammäär on kuus ja ülemmäär on kolmteist, mis valitaks kolmeks aastaks, kelle arvulise koosseisu ja ametikohad määrab üldkoosolek. Liidu juhatuse koosseisu kuulub alati liidu president, kes juhib selle tööd. Juhatuse koosseisu valimisel osutuvad valituks enam hääli kogunud kandidaadid. Liidu presidendi,  juhatuse liikmete ja liidu esimehe valimisel osutub valituks enam hääli kogunud kandidaat ja nad valitakse kolmeks aastaks. Kui kaks või enam kandidaati koguvad võrdse arvu hääli, korraldatakse nende vahel vajadusel järelvalimised. Teised juhatuse liikmed määrab etteantud ametikohtadele liidu president. Liidu president,  juhatuse liige, liidu esimees, kes ei ole õigustanud ühingu liikmete usaldust, võidakse liikmete poolt tagasi kutsuda enne tähtaega. Tagasikutsumist võidakse algatada, kui seda nõuvad vähemalt 1/4 liikmetest. Avaldus juhatuse liikme tagasikutsumise kohta tuleb esitada juhatusele üldkoosoleku päevakorda võtmiseks. Tagasikutsumine ning uue liikme valimine otsustatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimiskorra alusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel liikme volituste mahapanemise kohta asjaolude tõttu, mis takistavad nende täitmist. Tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse järgmisel üldkoosolekul juhatuse liikmete valimiskorra alusel.

26. Juhatus otsustab kõik liidu tegevusse puutuvad küsimused, väljaarvatud küsimused, mis põhikirja järgi kuuluvad üldkoosoleku ainupädevusse. Juhatuse võimkonda kuulub:

  1) liikmete vastuvõtmine ;

  2) vallas- ja kinnisvara kasutamine ;

  3) liitudesse ühinemise ja sealt lahkumise otsustamine;

  4) laenude võtmine ja andmine;

  5) ühingu komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine;

  6) välissuhete koordineerimine;

  7) sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;

  8) liidu võistluskalendri ning võistluste eelarvete, koondvõistkondade ning kohtunikekogude, treenerite nõukogude koosseisude, juhendite kinnitamine ja muude sporti puutuvate üldküsimuste lahendamine;

  9) sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse kindlaksmääramine ;

10) eelarve kinnitamine;

11) palgalise kaadri töö tasustamise põhimõtete kinnitamine. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle 1/2 liikmetest. Otsustused loetakse vastu võetuks, kui poolt hääletab üle 1/2 juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekud protokollitakse, kus fikseeritakse juhatuse poolt vastu võetud otsused, ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär. Õigustoimingutes esindavad liitu juhatuse esimees (president) ja esimees kahekesi ning teised juhatuse liikmed ühiselt.

27. Liidu finants-majanduslikku asjaajamist kontrollib revisjonikomisjon, kes valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni liige ei või olla juhatuse liige ega liidu raamatupidaja. Revisjonikomisjon esitab oma tegevuse aruande üldkoosolekule. Revisjonikomisjoni liikmete tagasikutsumine ning tagasiastumine toimub analoogselt käesoleva põhikirja punkti 25 sätestatud juhatuse liikme tagasikutsumise ning tagasiastumise korrale.

V. LIIDU VAHENDID JA VARA.

28. Liidu vahendid ja vara moodustavad:

1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;

2) kodu- ja välismaa juriidiliste ning üksikisikute toetustest ning pärandustest ja annetustest.

3) riiklikest ja omavalitsuse toetustest;

4) liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamlepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, kirjandustegevusest, tehingustest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.

29. Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata jne.) oma liikmetele lepingulisel alusel. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste ees, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest.

30. Liidu majandusaasta algab 01.jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse õigusaktidega sätestatud korras, samuti esitab statistilised aruanded.

VI LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE

31. Liidu tegevus lõpetatakse:

1) üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest ettenähtud korras liidu liikmetele teatatud ning üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest.

2) Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe.

3) Üldkoosoleku võimetuse korral valida põhikirjaga ettenähtud juhatuse liikmeid ja revidenti.

4) Õigusaktide alusel (kohtuotsusega sundlõpetamine, pankrotiavalduse alusel v.m.).

32. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisit. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on õigus esindada liitu ainult ühiselt.

33. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik–õiguslikule juriidilisele isikule

Liit põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 16.02.1989.a.

Muudatused ja täiendused põhikirjas on vastu võetud liidu üldkoosolekul 23.11.1998.a.

Muudatused ja täiendused põhikirjas on vastu võetud liidu üldkoosolekul 25.05.1999.a.

Muudatused ja täiendused põhikirjas on vastu võetud liidu üldkoosolekul 14.06.2007.a.

Muudatused ja täiendused põhikirjas on vastu võetud liidu üldkoosolekul 03.06.2009.a