Jõgevamaa Gümnaasiumis toimus Jõgevamaa liikumisaasta seminar

1. märtsil kogunes Jõgevamaa Gümnaasiumisse üle 40 inimese, keda puudutab tihedalt Jõgevamaa inimeste liikumine ja heaolu. 

Päeva alustas tervitussõnadega Jõgevamaa Spordiliit Kalju president Tiit Lääne. Liikuma Kutsuv Kool programmi eestvedaja Merike Kull tegi ettekande meie laste liikumisest ja liikuma kutsuvast hoiakust. Merike tõi välja, et väga oluline on leida tasakaal liikuvate ja istuvate tegevuste vahel. Sport ei ole ajas muutunud, aga on muutunud inimeste tavaelu ja see on toonud kaasa liikumise vähenemise. WHO soovituste kohaselt peaks noor liikuma vähemalt 60 minutit kolmel päeval nädalas ja enamasti kehalise kasvatuse tunnid ning isegi treeningud ei kata seda ära, kuigi on oluline osa liikumisest.

Tartu abilinnapea Mihkel Lees tegi ülevaate Tartust kui liikuma kutsuvast linnast ja liikuma kutsuvatest koolidest seal. Heaks näiteks oli rataste tänavale toomine linna poolt, mis algse eeldatud arvu sõite 5 aasta kohta, täideti 1 aastaga. Tartu puhul on väga hästi töötanud Kaasava eelarve lahendus, tänu millele on mitmed koolid ja lasteaiad enda õued muutnud liikuma kutsuvaks. Samuti on edukalt katsetatud suviti autovaba puiesteed kesklinnas, mis on loonud linnapilti rohkem värskes õhus liikumist.

Pärnumaa Spordiliidu koolinoorte liikumisharrastuse peaspetsialist Taire Ojala rääkis osalejatele Pärnumaa vaatest liikumisaastale. Taire esitas väga vahvaid ideid, kuidas koolinoored liikuma saada, alustades erinevatest teemanädalatest ja teemapäevadest.

Liikumisaasta eestvedaja Alo Lõoke rääkis unistusest, kuidas liikumine võiks olla iga inimese elustiili osa. Alo üleskutse on teha see ja ka kõik järgmised aastad liikumisaastateks. 

Paneeldiskussioonist võtsid osa Põltsamaa vallavanem Karro Külanurm, Jõgeva abivallavanem Asso Nettan, Mustvee esindaja Janek Romanovitš, Epp Hoovi, Alo Lõoke ja Toomas Klaarman. Valdade esindajad tõid välja, et liikumine ja sport on KOV-i vaates tegelikult pikaajaline plaan ning iga euro, mis sisse pannakse toob tervisega tagasi. Karro sõnas, et vajalik on plaan, kuna muidu ei saa pärast arengut hinnata. Alo tõi ideena välja, et näiteks Jõgeval võiks alustada juba sellest, et lasteaedade aiaväravad tehakse ka õhtuti ja nädalavahetustel inimestele lahti, et lapsed saaksid liikumas käia. Põltsamaal vallavanema sõnul on need juba lahti ja kokkulepe kogukonnaga, et seni kuni lõhkuma ei hakata, võivad pered neid vabal ajal külastada. Jõgevamaa kohta tõi Toomas välja, et tingimused on head, tuleb luua tihe koostöö ja see soodustab inimeste liikuma saamist. Kõik algab kodust, lasteaiast, koolist, KOV-ist ja see ongi see ring, kus kõik peavad mõtlema ja tegutsema. Kõik osalejad nimetasid lõpetuseks kõige olulisemaks koostööd. 

Peamiste ideedena said kirja: 
Istumisajastu muutmine.
Liikumishäkkerite kogukond.
Hilisem koolipäeva algus, liittunnid – võimalus hoida koolipäev sama pikk, aga saada lapsed ise kooli tulema. 
Ükski asi ei toimi, kui puudub koostöö.
Aktiivne koolitöö – investeering õppeedukusse läbi liikumise. 
Tartu linn annab 1200€ aastas liikuma kutsuvale koolile vahendite ostmiseks. Kuidas meie koolid liikuma kutsuvateks saada?
Kaasavast eelarvest kooli õuealade korrastamine on hästi toiminud Tartus. Kogukonda saab kaasata.
Kooli ja lasteaia mänguväljakud avatud kõigile – kuni kogukond hoiab enda vara, ei ole ka probleemi lasta inimestel võimalusi kasutada. 
Alustame lasteaedadest – omavalituste lasteaedadele spordirajatiste kasutamine tasuta!

Seminari vedamisega sai suurepäraselt hakkama Raul Soodla, kes ise on kaasa tegev külaseltsi, omavalituse, maakondlikul kui ka vabariiklikul tasemel spordi ja liikumisharrastuse tegevuste korraldamisel!

Koostöö ja eeskuju on kõige alus. Hakkame liikuma! Päriselt!